ennäe, jälle öö

Mul on tunne, et neid bloogisissekandeid võib tihedamini tekkima hakata. Teatavasti võtsin endale kaela poolekohalise tõlkeorjuse, mistõttu veedan nüüd pooled päevad ninapidi arvutis. Elu ongi ju uutlaadi kogemusteks või maitea..
Mäletan, et olin bloogisissekannetes eriti usin siis, kui arvutis oli tööd vaja teha ja seda tuju mitte ei olnud (ehk siis peaaegu alati). Näen praeguses situatsioonis sama perspektiivi...

Ei, tegelikult on okei töö, täna näiteks lesisin meie uue suvilaatmosfääriga kodukese katuseterrassil, nautisin bikiinides päikesepaistet ja eredat ekraanivaadet;)
Hetkel peaksin ka tõlkima, sest homme tuleb erandkorras end kontoris ilmutada, ja on oht, et pean aru andma, miks wordcount nii kesine.

No mis ma ütlen neile, vabandust, aga ma olen kogu aeg tangos? Seda ei saa homme küll mainida, sest mul on vaja juba poole päeva pealt ära hiilida, koju tangoeratundi mõistagi.. Otsustasin, et nüüdsest olgu iga teisipäev eratunnipäev. Ja mis saaks olla selle vastu, kui üleootuste tšill tangoiidol koju kätte nõustub tulema..

Ma mõtlesin piinlikkusega, et mitu korda ma eelmises postituses sõna 'tango' mainisin. Tundub, et ega seekordki parem pole..
Lootsin, et kui selle üheülbalise postitusega ühele poole saan, lahustub mu ärevus homse ees ja langen taas tõlketranssi... no maitea...

Hirmus, hirmus ma ütlen on selline one-to-one mitmetunnine sessioon oma tangoiidoliga. Täpselt nädal tagasi toimus see esimest korda. Ja mis kõige hullem, pärast oli üleüldse millelegi mitu päeva võimatu keskenduda. Konstantsed vaprusevärinad.

Nonii. Nüüd küll tagasi tõlkepõrgusse. Varsti jälle... kardetavasti mõistagi tangouudiseid.
Peaasi, et ma nüüd kohe tangovideosid vaatama ei hakka, siis on hommik küll kiire kätte jõudma.

kell on pool seitse

täpselt 24 tundi tagasi kirjutasin alljärgneva sissekande ja hakkasin seda salvestama, kuid tahtejõud või niisama füüsiline jõud või miski..sai otsa. Nüüd on igati sobilik see lõpuks ära postitada, sest situatsioon on umbestäpselt sama (kojujõudmise kellaaeg on vähemalt sama), vaid selle vahega, et seljas on teine tangokostüüm ja seljataga väheke edukam tangoöö.

niisiis,eile samal ajal:

kell on kuus
(hommikul)
ja varbad on villis.
Istusin just mõni hetk tagasi mõtlikult frangianne maja ees pingil ja juurdlesin endamisi äsjaveedetud öö üle. Siis lähenes kiriku poolt raskematsorti sammul ottevestuslik goodimalakas.
Kell on kuus, mõtlesin, tangoprintsess ja ennäe, gootikunn ka naasevad missioonilt. Küllap oli ka gootikunn nautinud tollel ööl mitmeid õlleselt säravaid hetki oma gootiprintsesside kuningriigis.

Ehk siis tulin just tangost. Need, kes minuga koos elavad teavad üsna täpselt millest jutt. Tangoga (nagu paljude asjadega amsterdamis, nt rattad, ilm etc) on ka ikka totaalne love-hate relationship. Tangoelu, tangohierarhia, tangosõbrad, tangovanamehed, tangovaenlased, tangolihased, tangopuhkus... ühesõnaga tangohüsteeria. Väga emotsionaalne värk. Ja kõik taandub sellele, et sa oled see, kuidas sa tantsid. Ma tõesti loodan, et mõningase intensiivse harjutamise järel hakkab piisavalt hästi minema. Et ükskord minust ikka tõeline tangoprintsess kooruks, noh!
Olgu, uneaeg. Kuigi päike on juba tõusnud ja meie uue kodu magamistoas on hetkel juba ülivalge. Paari tunni pärast hakkab igalaupäevane turukära ka kõrva kostuma.

oo kallid eestimaised, küll tahaks teid näha!
eile sain ülimatele tagoinimestele kell kolm öösel lasta oranjekiriku sürreaalses tangopeo järgses atmosfääris mängitada mobiiltelefonist sven grünbergi naksitrallide soundtracki. nii ilus oli, hästi vaikselt hakkab see pihta ja kõik koondusid kirikupimeduses helendava telefoni ümber kuulama. See oli minu jaoks see, mis mõne jaoks on olümpial eesti hümni mängitamine vms...

sinine esmaspäev

Hetk tagasi sadas hüpnootiliselt lund! praegu sajab vaikselt, aja just hetk tagasi! Hästi palju hiiglaslikke lumeliistakaid. Õues on ebaamsterdamlikult külm. Mu ratas on vist nüüdseks juba täiesti lume all.

Mina kössitan töökojas ja proovin töötada, aga ausõna, näpud on külmast kanged. Siin on vist natuke nagu Jaapanis kuuldavasti, et tube ei mõisteta hästi kütta. Ja kui ka köetakse natuke, siis hiigelakende läheduses puhub ikkagi tuul.. Keerasin termomeetri tubli kahekümne nelja peale ja ootan hetkel soojuse saabumise hetke. Motoorne arvutiklaviatuuril klikkimine soojendab sõrmi!

Veidrad viimased päevad on olnud. Laupäeva hilisõhtul peale amsterdam-tokyo skaibisessiooni läksin Indreku kutsel (ja Kadi auks:) indiepeole. Pooled eelarvamused said üsna ruttu hävitatud, diidzeid paistsid sümpaatsed ja üsna sügaval peomeeleolus nõtkuv väikesearvuline külaliskond tundus ka siiski sõbralikupoolsem.
Lahkumiskatse käigus selgus siiski, et tasuta garderoobist oli varastatud Indreku jope, mille taskus juhtusid olema meie mõlema koduvõtmekimbud. Niisiis hilisööbisime päästva töökoja minidiivanil. Samas tore ju, saab ärgata töökojas, siis ei pea kodust töökotta minema...

Eile õhtuks tuli tõdeda, et koju polegi lähitulevikus võimalik saada, kui just ei hakka lõhkuma.
Budget-plaan nägi ette muheda šotlasest händimänni katset lukusüdamik läbi puurida. Ebaõnnestumise tagajärjel hävitas ta täielikult ühe lukkudest, seda siiski avada suutmata.
Eelaarvega ebakõlas olev plaan nägi seejärel ette professionaali kutsumist.
Õhtupimeduses saabunud lukksepp osutus väga osavaks ja intelligentseks, ma muudkui imetlesin:D Lisaks selgus, et tema naine on samuti ehtemeister ja töötab antiikehteid restaureerivas iidses perefirmas. Võibolla see on see niidike, mille eest oligi tõeliselt väärt välja käia 230 euri.
Ei, kojupääsemisel ongi ju vist oma hind. Hehee, lisaks ja vajab veel väljavahetamist töömehe hävitatud lukk, mille avamisega oli spetsialistilgi tõsiseid raskusi... ja mida mina pean täna õhtul kuidagi uksest hakkama välja lõikama. Mida teeksid küll sellisel õudsel puhul inimesed, kellel ei ole spetsiifilisi kõvasulamfreese jms.. :S

Olgu, tunnen soojust kontides
Ja viimasel ajal tunnen end üldse palju tervemalt. Vahepeal oli päris pikalt päris kehv, pani pähe palju palmisaaremõtteid.
Hee, Eesti tegi tervemaks. Mis sest, et aega jäi nii neetud väheks. Brr, ma juba eile õhtul kirusin, et selle võtmesaaga summa eest oleks ju vabalt võinud Tallinna lennata ja Keki käest võtmed võtta.

Arvutis mängib juba pikemat aega etv. Päris sürr vahelduseks lääneeuroopa lihvitud teledisainile, õnne kolmteist, viikingiloto-helen ja muu sügav eestlus..

Pean nüüd töölehakkamisega kiirustama, viimasel ajal on see öötöölembus mind ümbritsevaga üsna nihkesse seadnud.

Ja heat uut aastanumbrit!