Igatahes. Lugesin siin unejutuks Kadi kirjutamisi ja tundsin taaskord tapvat häbi. Ma saan suurepäraselt aru, kui ebaviisakas minust ennast välja reklaamida, kui tootlikus on täiesti puudulik. Katsed kirjutada ebaõnnestuvad tavaliselt mitmel põhjusel:
1- Peaaegu iga kord, kui arvutiga optimistlikult midagi tegema hakkan, juhtub miskit halba ja soovimatut. Internet katkeb, programmid ei allu käsklustele jms. Õudne, ausõna! Olen oma emast ainult natuke oskustelt ees...
2-Mõtestatud kirjutamine ja mõtlemine eesti keeles ei ole enam käkitegu! Mõned päevad tagasi tabasin end duši all mõtlemas inglise keeles. Niisiis, ood bloogipidamisele! Palun kerget karistust!
3-Olen ööinimene, seega see niigi vähene loomingulisus, mis end minus peidab, tueb välja õhtupoole. Pärinen ju ka ikkagi Kunstiakadeemia maagiakoolkonnast! Siis kui läheb hämaraks, tuleb kirjutamistuju. Siis on aga tavaliselt vaja teha hoopis süüa ja koristada ja suhelda ja töömõtteid peast välja sundida. Kujutate ju ette kui lihtsalt on kell juba kaksteist. Indrek ja Disko magavad, Kek kondab veel ainult ringi.
Minul on kõik üsna jubedad valikud- minna voodisse ja paar tundi lakke vahtida... ja tavaliselt to-do-listi mõtted on siis kõige kergemad tulema/ Vaadata Comedy Centrali pealt järjest osa Simpsoneid, Family Guyd ja South Parki. Kui uni just ei murra, siis väga tihti ei õnnestu end enne viimase lõppu püsti saada../
või siis poolsüümepiinades -korralikud inimesed ju magavad ometi öösiti!- üritada tegeleda arvutindusega. Nagu täna! Sest minul vähemalt on ometigi nii hea lugeda sõprade tegemistest! Saan aru, et sõpradele mõtlemisest ainuüksi ju ei aita!
Lugupeetud doktor Trend! Teie viimane soovitud tabas mind kui rusikas simaauku! Pidingi just nõu (ja ühtlasi luba;) küsima! Kibelen siin juba tubli kuu aega, mõtlen, et peaks äkki juuksed päris lühikeseks lõikama! Ja võibolla ka tuka tekitama. No mitte päris poisipea, aga doktor Trendi-endalik soeng, kuigi ma muidugi ei tea kuigi palju Teie viimase aja lookist.. Peaksin katsetuseks photoshoppima..
Kaotada pole mul tõesti midagi. Nüüdseks üleni kartulblondid ebamäärases pikkuses pooltakud kasvavad ju niikuinii tagasi, ega neid peatada saa.
Kõigele lisaks oli meie eelmises kodus altkorrusenaabriks sarmikas (jah! ja omasooihar!) aruba-hollandi päritolu juuksur, kes pidas suurest pühendumusest salongi lausa samas majas kus elasime, salong uhkem kui kodu ise! Me korter pidevalt lekkis, seega suhtlesime Frediga palju. Vahva mees! Vaevalt, et ta meile ka mingit kättemaksu ihub, niisiis tema tundub olevat just õige, kellele need kohustuslikud 50 eurot loovutada. Tahtsingi temaga paremini tuttavaks saada.
Vajan vaid veidi julgustust!
Ja Adi, naljakas, et sa nüüd seda vabatahtlikkust mainisid. Eile just külastasid meid meie lätlastest sõbrad Martins ja Arta. Arta kaotas hiljuti koos mitmete teistega töö. Kuid kõik on okei.
Raha saab riigilt, samuti ka tegevust. Ta oskab põgusalt hollandi keelt, seega sai vabatahtlikuks vanadekodusse. Ta jutustas värvikalt vanade naiste omavahelistest kismadest ja tähelepanuvajadushoogudest. Ja et milline kogemus see ikka on. Igasugusest kasuvõtmisest täiesti eraldiseisev amet. Siin on ka vaabatahtlik töö populaarne. Hollandlaste endi seas eriti. Integratsiooniprogrammide raames teevad pensionäridest giidid sulle tasuta linnaekskursiooni ning elunäinud vanahärrad kutsuvad teed jooma ja hollandi keeles vestlema. Gezellig!
Ohh ja need rattad! Armasta ja vihka! Juba teine korralik poeratas viimase paari kuu jooksul, mis langes varaste küüsi! Ja meie viimasel väetil rattakesel lõhkes nädalavahetusel kumm, mis on põhimõtteliselt kambakesi öösel peopealt kojusõites täielik katastroof. Niisiis tahtis Ints hirmsasti tühja kummiga edasi sõita, tänu millele selgus täna rattapoes, et vahetamist vajas ka tükkideks kulunud välimine kumm. Mis kõik tähendas kahekümne kuuest eurost ilmajäämist. Lohutuseks on muidugi teadmine, mis rahasummad kuluvad auto ülalpidamisele. Siin ma vist peaaegu kõige rohkem armastangi seda täielikku sõltumatust autodest. Mitte küll just road bike, aga ka mitte omafiets (vanaemaratas), vaid täiesti armas ja võimekas hõbehall damesfiets. Teede kuninganna!
Autodest rääkides, olen vist leidnud oma lemmikauto. Linnatänavatel näeb neid kiusatavalt palju. Igaks juhuks alustasin juba nuiamist... et eestisse tagasi peame me siit selles autos sõitma! :) Pidavat olema kunagine prantsuse riigitegelaste limusiin! Järgneval lingil igas vaates! :D Ohh ja kuidas selle saaks ära tuunida! Kuld ja glitter!
http://www.sunpoint.net/~jarkkoko/auto/citroen/ds.htm
--
Nii, hakkab piht. Mis just juhtus!
Olen siin juba mitu tundi püüdlikult Kek arvutil kirjutanud, eksole. Ja siis äkki, ilmusid aknakesed, windows 7 alustas sund-update`i ja arvuti läks kustu. Tabide taasavanemisel oli näha vaid teksti, mis alguses kirjutamise aknasse kopeerisin, minu jutust ei jälgegi. Süda sai juba murtud ja olin valmis arvutit pooleks murdma. Õnneks lähemal uurimisel avastasin, et tark Google´i produkt salvestab su sisestatud infot igal sammul!
Jaa, nii on ka arvutitega, vihka ja armasta....
Oeh. No võibolla oli see müstiline märk, et on aeg minna.
Emban kõvasti! Karvane Disko ka tervitab! (Aga külalisi kohtlem halvasti- eile pissis miskipärast keki kotti, kus olid tema pass ja portfoolio!)
Ja veelkord vabandan oma kirjutamis-suhtlemissaamatuste pärast, olen alustanud enesekättevõtmisprogrammiga! Seda igas eluvaldkonnas, muide! :D (spordivaldkonnast on hetkel vastutasuks vaid valu igal liigutusel kõikides ülakehalihastes..)
Kaalusin isegi orkutiseerumist. Aga arvutid ei ole mind veel täiesti omaks võtnud, maitea... Hetkel ka hakkas midagi imelikku toimuma, kursori liikumist ei ole enam miskipärast näha. Nomaütlen!
Headööööd!
Jaa!
BeantwoordenVerwijderenMina ütlen küll, et juuste lühikeseks lõikamine on alati hea mõte!
Lõika muidugi! Ma tahaks siis tulemust ka näha!
Katariina